Canis Sapiens. Sveta koerad

Tegin täna 2 videot Winnie trennist:

Winnie on tänaseks päevaks käinud kahel sõnakuulelikkuse trennil, kahel agility trennil ja ühel näituse trennil. Progress on silmadega märgatav! SKs teeme tavalisi harjutusi, parandame minu vigu (mul endal liiga põleb ja kiire kogu aeg :-))), näituse trennil kah vanade asjade lihvimine. Rohkem tahaks kirjutada agilityst, kuna see on minu lemmikala :-) Oktoobris kolimise tõttu polnud trenne peaaegu terve kuu. Nüüd lõpuks toimus kaua oodatud kolimine Sauel paiknevasse halli. Wau!!! Võrreldes eelmise talviga, see koht on märksa parem! Esiteks, sõit võtab sama vähe aega. Teiseks, tee on jumala valgustatud ja keegi ei tule vastu, sest Pärnu maantel on 4 sõidurida. Loodan, et talvel see tee puhastatakse lumest väga hästi. Hall on sarnane Tähetorni halliga, ainukene miinus on see, et tegelikult agilityle kuulub ainult 50% (või isegi vähem). AGA!!! Aga ei saa isegi sõnadega väljendada, kui mõnus (nii koeral kui endal) teha trenni ilusal rohelisel vaibal (kunstmuru) - koju peale trenni kõik tul...

Noh nii, oleme kirjas Keila kutsukate ja noortekoerte kuulekuskoolituse võistlusel, mis toimub 15. novembril. Täna lõpuks ometi leidsin reegleid. Hea uudis on see, et püsivust ei nõuta. Halb uudis on see, et tuleb hammaste kontroll. F.U.C.K.! Oleks see lihtsalt liigipääsetavus (Winnie oleks siis ekstaasis), aga hammaste näitamist ei ole me eriti harjutanud (eriti võõraste inimestega - kust neid võtta?) - oleme sellel etapil, et mina talle õrnalt sõrmega mokkad liigutan. Mul on vaja ruttu hakkata Winniega trennis käima, SK jaoks on ju ka liigipääsetavus vajalik, aga Winnie läheb hulluks, kui inimesi näeb. Apppiiiiiii

Osalesime Winniega 18.10.2008. BIG Match Show. Esiteks: see on heategevuslik üritus. Teiseks: Winnie sai sotsialiseerimise kogemust näituse hallis. Eesmärgiks oli näituse trenni läbiviimine näituse oludes. Sai tehtud!.. Meie händleriks on JH Luise Leemet, enne Match Show'd sai trenni tehtud ainult 5 korda (minu süü). Kuna me registreerisime hästi varakult, siis vedas nubriga: 104! ei pidanud väga pikalt ootama, kahju oli nendest, kelle jrk numbriks oli nt 143! Kaasas oli meil puur, Winnie oli mõni aeg puuris (kus ta rahulikult lamas) ning mõni aeg väljas, jalutades ja kontakti harjutades. Toetasime varjupaikasid piltide tegemisega, osalesime ka väikeses agility võistluses :-)))) Kohale tulime kell 10.15, ringid pidid alustama tööd kell 11.00. Seega kõigepealt Luise üritas Winniega kontakti saavutada (ülemine pilt), siis harjutasid natukene näituseseisaku (pilt paremal) ja jooksmist (alumune pilt). Mis mulle Winnie's eriti meeldib, on see, et töö on tema jaoks kõige tähtsam - ...

Artikkel ja artikli illustreeriv foto... Ebanormaalne. Ausõna - sõnum kõigile meie sõbradele - WINNIE ON ELUS ja TERVE!!!! Kas nad tõesti ei pea luba küsima? Ma olen selline tüüp, kellele ei meeldi, et lugu koera tapmisest illustreerib minu kutsika foto... :-((((((

Meie kodu serial "Twiksõ": Ja lõppude lõpuks: rahu on majas :-)

Võite mõelda nüüd minust mida tahate, aga minu elu kõige ilusam unistus oli selline: istun mina kirjutuslauda juures (kaasaegne versioon: arvuti taha) ning minu jalgade juures magab minu koer. Unistus oli tekkinud juba lapsepõlves peale filmi "Valge Bim-Must Kõrv" vaatamist. Ja nüüd lõppude lõpuks (milleks pidi endale võtma viienda koera) on minu unistus täidetud: täpselt seda teebki Winnie. Nii, kui ma lähen arvuti juurde, ronib Winnie laua alla, läheb seal lamama ning magab. Vahel usegi nii, et tema koon on minu sussi peal :-))))) Oi kui hea olla!!! Väike saladus sellest, kuidas ma seda treenisin: kõik minu teised koerad olid lubatud voodisse. Kui mina olen mujal, magab minu koer voodis. Winnie on esimene koer, kes et tea, et voodi üldse eksisteerib maailmas :-)

Tänane päev oli pühendatud Eksile. Kuna Eksi on viimasel ajal päris stressis seoses sellega, et Winnie kasvab ja ma tegelen Winniega rohkem kui Eksiga (möödapäästmatud muutused hierarhias), otsustasin mina mingi aeg tagasi, et kingin Eksile vot sellist toredat päeva - päeva ilma Winnieta ja samas agilityga. Käisime täna Eksiga Tartus TUNNELITE VÕISTLUSEL. Auto peale võttis meid Leela, kes osales võistlusel Moonaga. Kaasas oli veel Flynt ning peab tunnistama, et uskumatu kui hästi koerad autos käitusid! Moona jaoks oli see võistlus kasulik ka selle poolt, et nemad proovisid mitteametlikus olukorras täiesti võõra platsi, mis on tegelikult veel hobuste maneež, ja kus Moona võistleb ametlikul agility võistlusel novembris! Tartu agility entusiastid korraldasid tunnelite võistlust esimest korda. Korraldatud oli väga hästi, aega raisku ei läinud seal ühtegi sekundi. Rajad olid väga huvitavad mõlemas klassis, nii algajate, kui ka edasijõudnute omad (kohtunik Lea Tummeleht). Täna ma arvutasin ...

Eilne päev oli tõesti väljapaistev. Algas see tore päev sellest, et ma jälle kaotasin teadvuse, seekord vannitoas (eelmine kord oli peale Moskva klikker-seminari, kui ma tagasiteel kukkusin rongivaguni WCs). Ärkasin sellepärast, et nagu läbi und tundsin, et prillideraam pressib näo sisse, tahaks ärgata-ärgata-ärgata, ja ÄRKASINGI näoga vastu põranda, pesumasina ja siniste riiulite vahel. Prilliraami jäljed olid pärast päris pikalt näo peal. Vaatasin kella - apppppi, kell on juba 07.15, kell 07.45 pidin ma sõitma võistlusele välja. Koerad jäid põhimõttelist jalutamata. Mõlemal korral olin väsinud ja tükk aega magamata jäänud, arvatavasti see kõik juhtubki stressi olukorras. Õhtul sain Natalja käest kõvasti peksa, elu päästmiseks lubasin talle igasugust asju, nüüd ei tea, kuidas ma oma lubadusi ellu viin ;))) Keilas veetsime suurepärase päeva. Võistlus oli korraldatud väga hästi, samas jäi selline hea kodune soe tunne. Minu jaoks on väga olulised asjade juures just suhted inimestega. O...

Kui kellegil on huvi selle vastu, kuidas me Winnie'ga SK trenni teeme, siis ma ei hoiagi seda saladuses - me neid ei tee. :-) Küll me varsti hakkame käima grupitrennides (Lauluväljaku sees), mis natukene mind distsiplineerib, pluss Winnie harjub ruumidega (koertega niigi probleemi pole). Aga niikaua on Winnie'l "õnnelik lapsepõlv", mis tähendab, et me ainult jalutame ja mängime, mängime ja jalutame ning me lihvime "alusasju" söömise ja mängimise ajal. Me ei tee (vot see on küll uudis teile) üldse silmakontaktiharjutust (Winnie ei vaja seda) ja veel paar kuud ei tee ikka veel ka püsivust. KUTSUMINE: kodukäsuks (või KK variandi jaoks) on meil ette tulemine sõnaga "tule". SK võistlusel ma hakkan ütlema hoopis "kõrvale" ning koer peab tulema vasasule :-) ISTUMINE ja LAMAMINE: ees teeb väga hästi, asendite vahetust teeb 5 m kaugusel ühe liigutusega ja peput liikumata (esikäpad töötavad). Antud hetk õppime seda sama liikumise pealt (käe abil te...

Kui teil on igav - võtke endale border. Ühest eksemplarist põhimõtteliselt piisab! :-)) Kui ma lugesin igasuguseid lugusid ja soovitusi raamatustest border-collie'dest, mõtlesin ma vahel - noh common, milleks nii üle pingutada reklaamides oma lemmiktõugu? Milleks kirjutada stiilis "olge ettevaatlikud!": borderid võivad juua vett WC-potist, külmkapi lahti teha, ronida kappidele, hüppata laua peale jne jne jne... Täna sain aga kah mina väga hea õppetundi :) Istun ma oma toas arvuti taha, vaatan "Twin Peaks'i". Winnie jookseb vabalt, Eks magab diivanil. Õepoeg, kes nüüd paar nädalat on sunnitud Tallinnas olla, istub diivani peal teises (Winnie) toas. Mul on arvutis action ja mul läks üldse meelest ära, et Winnie pole puuris. Mingi moment kuulen mina, et õepoeg naerab ja midagi räägib oma toas. Ma keeran pead, et läbi koridori (kõik uksed on lahti) näha, kas ta minuga üritab suhelda või mida? ja mida ma näen - Winnie seisab laua peal, õepoeg naerab ja üritabki m...

Meil on rõõm teatada teile, et nüüd on valida meile kinke veel kergem, kui varem - meil on algus pandud uuele tasside kollektsioonile - nimelt border-collie piltidega! Esimese tassi kingis meile Natalja, kes käis möödunud nädalavahetusel EuroDog2008 näitusel Ungaris. On üks nägu, eks ole???? :-))

Kui tuli meie teine kord, Kimmo nagu gentleman ikka, väga elegantselt tegi minu eest väravaid lahti, lubas meid ette, ja siis... jäi ise väljas. Mul suu läks laht. "Jah-jah, - ütles Kimmo, - nüüd sa teed seda ise. Täpselt sama nagu mina. Keep him calm." Kerge öelda. Ma üritasin kogu jõus. Vot teile sellest video: Meie kolmas katse oli täpselt samasugune - ma pidin ise hakkama saama. Mind lohutab ainult see, et kui Kimmo pole kordagi midagi parandanud ega üthegi märkust teinud, vaid isegi kiitnud, äkki me oleme hästi hakkama saanud? Kolmasest katsest pole keegi videot teinud, aga noh seal midagi sellist välja paistvat nagunii ei ole. :-) Järgmine koolitus toimub 2009.a. maikuus. Leidsin väga huvitava teksti algajate jaoks: SIIN

Pühapäeval koolitusel osales vähem rahvast, ja seetõttu sai Winnie lammaste juurde 3 korda! Vedas! Hommikul, kui saabusime, ja Kimmo nägi Winniet, ta kohe ütles naeratades: ooooo, young gangster! :-)))) Väga hästi öeldud! Täna Kimmo tegi veel ühe sammu koolitusel: Winniele hakkati trulla-lalla kraanid kinni keerama :-) Ehk Kimmo hoidis Winniet nööri otsas ja ootas, kuni Winnie rahuneb maha, jääb seisma või (veel parem) läheb lamama - Winniele hakkati tutvustama rahulikku lähenemist (steady walk) ning peatusi (lie down). Mõte on siis selline: sa saad seda, mida sa tahad (ehk lammaste juurde) ainult siis, kui sa teed seda, mida mina tahan (ehk oled rahulik). Winniel on nii hea instinkt, et see teda üldse ei häirinud ja ta pole loobunud lammaste juurde tirimisest :-))) Karjatasel peab border olema rahulik ja pigem roomama, kui sprintjooksu tegema. Winniele, loomulikult, rohkem meeldiks kappata, aga noh keda huvitab tema arvamus! :) Border peab jõllitama lambaid, mitte jooksma neid pikali ...

Peale lõunat tuli Winniel aeg ennast jälle proovile panna - ta pidi astuma karja ette uuesti! Kimmo lasi Winniel jälle omapäi tegutseda - ja Winnie jälle teeskles, et teab mida teeb - ajas alguses karja laiali, siis pani kokku, ajas jälle pooleks, siis hakkast ühest karjapoolest ühe lamba kaupa karjatama teise karjapoole juurde. Väga asjalik oli! Hästi naljakas oli vaadata, kuidas ta vaatab vasakule-paremale, hindab olukorda ja siis asub tegutseda. Karjatamise lõpus (esimese video lõpus) kukkus üks lammas väsimusest pikali. Ma jäin väga rahul sellega, et isegi śee ei provotseerinud Winniet näksama lammast. Nagu teine video näitab, jäi Winnie täiesti rahulikuks. Peale teist katset sõitsime me mõlemad väsinud koju, sest Eks ootas meid.

Peale meid Winniega, tuttavatest oli kohal veel Anne bordercolliede Dixi ja Ricaga ning koertekooli TUBLI esindajad: Julia islandi lambakoera Naskuriga, Leelet austraalia karjakoera Gretaga, Riina bordercollie Chilliga. Greta oli karjatamise koolitusel täitsa esimest korda, aga näitas lammaste vastu väga suurt huvi: Kuna Winnie oli alles teistpäeva viiekuune (ehk väga noor), oli otsustatud, et tema peab ka vähem töötama – laupäeval Winniel oli ainult 2 katset lammastega. Koolitajaks oli Kimmo Klossner (Soomest). Kaasas oli tal naine Marika ja nende 4 borderi. Eelmine kord, kui Winnie oli 3,5 kuud vana ja me käisime lammaste juures kontrollimas, kas instinkte on või ei ole, oli Winnie lammastest väga vaimustatud. Ma ei muretsenudki seekord sellest. Täpselt nii see oli - nii kui Winnie sai autost välja, hakkas ta mind tirima lammaste poole. Läks vaja kogu minu jõudu, et teda hoida. Ükskord tal ikkagi õnnestus laudade vahele ronina, pidin ta sealt tagasi jõuga tirima :-) Igal pool vedeles...

Möödunud nädalavahetusel käis Winnie karjatamise koolitusel (seekord Soome koolitaja Kimmo Klossneri juhendamisel). Jutt agility seminarist on lõpuni kirjutatud. Minu pildid karjatamise koolitusest saab näha siin: 1. päev 2. päev Artikkel koolitusest

Winnie'l on täna sünnipäev - ta sai 5-kuuseks!!! Sünnipäeva puhul otsustasin mina kinkida koertele jalutuskäik kivi juurde, pole ammu seal käinud, ja Winnie käis seal üldse ainult 1 kord ja ilma Eksita. Ilm oli alguses väga ilus, päike paistis. Vaatasin taevast - ainult 1 väike, aga väga tume sinine pilvike. Noh ei midagi erilist. Asusime teele. Kui olime kodust u. 30 min kaugusel, hakkas tibutama, alguses vaikselt, siis aga hakkas sadama päris kõvasti. Tagasi keerata polnud enam mõtet, kuna saime kohe läbimärjaks. Läksime ikka julgelt edasi. Siis tuli äike. Elasime üle, liikusime ikka eesmärgi poole. Siis hakkas sadama rahet. See oli juba liig mis liig! Winnie pole varem kunagi rahet näinud ja oli natukene segaduses. Jumal tänatud selleks ajaks jõudsime juba metsani ja saime sees olla, mis on palju mõnusam sellise ilmaga. Jalutasime metsas ja kivi juures, mängisime pallidega, Winnie üritas jälle supelda. Ohhhh need bordercollied küll :-))) Läbimärjad koerad Vihm jäi piltide peale ...

Appii, kui ruttu aeg jookseb! Uskumatu, homme Winnie saab viiekuuseks. Millega me tegelesime selle kuu jooksul? Enamasti minu hõivatuse tõttu kõige rohkem ainult füüsisega - ehk mängud Eksiga, männimetsas ja liiva sees jooksmine. Natukene agilityt oli kah, nagu te blogist lugesite. Eile Winnie käis SK trennis koos Katrin ja Roccoga Koplis. Jalutasime enne trenni natukene võõras kohas, kus käib hästi palju koeri jalutamas. Winnie käitus väga hästi! Üks kääbussnautseri sarnane koer tuli suure kiirusega tema juurde ning ta perenaine nii karjus, et mul hingamine jäi seisma - arvasin, et kohe tuleb rünnak. Koer jäi seisma Winniest 1 m kaugusel ja Winnie hakkas talle sabat liputama. Selle peale koer lihtsalt jooksis minema edasi metsa ja perenaine järgnes talle kisades. :-) Ta vist ei tea, et poodides müüakse koertele mõeldud rihmad :-))))) Lõpuks ta sai koera kätte ja sellele järgnes loeng, mis algas sõnadega "Noh jah milles asi on?!...." jne - nagu üks ärimees räägib teise ärimee...