Canis Sapiens. Sveta koerad

LunaTale 'i kenneli kasvataja tõi Juliale BC kutsikat koju ja külastas minu agility trennid. Nii, kui pildid trennist ilmuvad LunaTale'i kodukal, panen siiis siia ka nendele linki välja. Winnie oli mul nagu alati kaasas, ning kuna edasijõudnute trennile tuli ainult 2 korda, otsustasin mina, et Winnie teeb kah trenni (hm, meil on laupäeval lausa võistlus ju, me pole 2 kuud trenni teinud). Trenni teemaks oli hüppetehnika, kus juures mina moodustasin hüppekoridori Susan Salo põhimõttetest lähtudes, ainukene muutus oli see, et nüüd koridor ei läinud sirgelt otse, vaid oli nurga all paremale ja vasakule. Ja harjutus väga hästi näitas, kumb pool on koerte jaoks raskem (igaühel oma). Winniele oli raskem hüppata suunas paremale, kuid trenni lõpuks sa ta sellega ilusasti hakkama.

Näitleja ja laulja Linda Nigmatulina ning Ruslan Gontšarov Näitleja Ljubov Tolkalina ja Aleksei Tihonov

TAKO AG hallis, kell 11.00-12.00, koos Natalja ja Boltiga. Natalja valmistus järgmisel päeval toimunud SK võistluseks (see peaks olema nende viimane kord Algajate klassis), mina hakkasin nüüd halli sees tõsisemalt EVÕI klassiks ette valmistuma. Kuna Winnie põhiprobleem on saatmisel koonuse juurde haukumine, siis nüüd ma pean nagu kunagi ruuduga väga tõsiselt trenne planeerima ja trennis kah hoida silmad lahti ja kõrvad püsti, et haukumiseni mitte asja viia. Seega ma tegin nüüd esimesena suunatud toomist. Minu loogika oli selline, et nüüd on aeg asjad kokku panna, ning ma lootsin, et kui Winnie saab aru, et asi on tegelekult hantli toomises, lõpetab ta haukuma ka siis, kui märgi juurde jookseb. Hantleid panime esilgu standartsele kaugusele, nagu tegime enne TSKK platsil, ning ma üritasin nüüd märgile lähem olla. Esimesel kahel saatmisel Winnie ei haugunud, esimene hääletsemine tuli kolmandal saatmisel (mis on juba väike saavutus). Kuna ta hakkas jälle järjekindlalt tooma keskmist hantli...

Tatjana Navka ning näitleja ja laulja Aleksei Vorobrjov Näitleja Jekaterina Vilkova ja Maksim Shabalin

Laulja Sati Kazanova ja Roman Kostomarov Näitleja ja laulja Maria Koževnikova ning Aleksei Jagudin

Margarita Drobjazko ja näitleja Andrei Tšernõšov Kooliõpilane ja näitleja Liza Arzamasova ja Maksim Staviski

Laulja Natalja Podolskaja ja Maksim Marinin Laulja Zara ja Anton Siharulidze

Trenn TSKK platsil, ilusa ilmaga, kell 10.00-11.30. 1. Püsiistumine grupis (Bolti ja tundmatu kuldne retriiver, emane) - 100% OK. 2. Püsilamamine grupis (samad koerad) - täitsa OK. 3. Kõrvalkäimine (kõrval Lumi, Tika ja Bolti jooksid agilityt) - Winnie oli üleerutatud, sellisena ta varem oli ainult kõrvalpööretel ja kõrvalsammudel, täna üritas mul vinguda kah tavalisel liikumisel. Peab teda vist enne seda rohkem väsitama. Üritas vaadata koonuste peale ja alguses reageeris sõna "hopp" peale :) 4. "Idiootide zigzag" :) - "idiootide ruudu" uus nimetus :) Ma tegin seda täna esimest korda (järgmise aasta versiooni). Ausalt ütlen, et 10 meetrit on kuidagi liiga lühikene maa (ühelt poolt säästab kindlasti võistlustel kõvasti aega, teiselt poolt kuidagi noh ma ei tea - liiga lühikene... - 100% OK oli. 5. Peatused siia-tulekul - võiksid kiiremad olla. 6. Saatmine märki, ruutu ja juurdekutsumine - täna proovisin jälle üle pika aega teha tervikuna (poolaastat tagasi ...

Alates homsest päevast hakkab Winnie jälle trenne tegema. Nt homme on meil kell 09.30 TSKK platsil segavate faktoritega (agility näol) SK trenn :) Võtame nüüd tõsiselt EVÕI klassi kasutusele. Homse trenni plaan on selline: 1. osa: teen istumisel püsivust (2 min) ja lamamisel püsivust (4 min), siis panen koera autosee, jalutan Eksiga natukene, panen platsi valmis; 2. osa: kõrvalkäimine, peatused kõrvalkäimisel (endine Idiootide ruut), peatused siia-tulekul, ruut märkiga; siis panen koera jälle autosse, et panna platsi veel kord valmis; 3. osa: suunatud eseme toomine, metall üle tõkke, pulgad, kaugjuhtimine. Eesmärgiks "inventuuri" läbiviivine.

Lõunaajal läksin Winniega metsa jalutama, raamat klikker-koolituses näppude vahel. Noh ja üsna maja juures veel helistas Helena Trus, kes oli sellel aastal meeskonnakapteniks nii SK kui ka AG MMidel (mõlemal edukalt), ning kes hakkas tööd tegema järgmise aasta suunas, esimesena juuli alguses toimub Prantsusmaal SK MM ning on vaja juba hästi palju tööd teha - nt kuidas saab lennikite pileteid tellida ja hotelliruume, kui pole teada, mitu võistlejat on? Nii et Helena küsimus oli šokeeriv - hästi rahuliku tooniga ta küsis, kas ma olen mõelnud MMidel osalemisest? Ha. Mõelnud olen küll - kui kohutavalt kallis see on ning kuhu siis Eksi jätta (esimene isegi kergem küsimus kui teine). Nii, et ma põhimõtteliselt pigem arvasin, et asi on lootusetu. Aga kui Helena hakkas teemat arendama, siis ma sain aru, et asi on tegelikult väga tõsine. MMile saab minna siis, kui oled jooksval aastal saanud 3 korda I järku EVÕI klassis. Ma arvan, et nimekiri siis kuidagi veel kinnitatakse EKLi juhatuses jne, e...

Mustamäel, kell 10.00-10.20, niiske, +6, päikest ja tuuld pole. Trenni ei olnud plaanis (nagu tavaliselt), lihtsalt eratrenni õpilane jäi hiljaks ja Winnie kogemata oli autos kaasas :) Jõudsime teha 3 elementi (mille kohta võib ju kohe öelda: väga hea trenn oli!): - märgi juurde saatmist (EVÕI) - metallhantli toomist (VÕI) - puuhantli toomist (AVA) Alustasin märgi juurde saatmisest, kuna polnud õrna aimugi, mis kell siis õpilane ilmub, seega seda oli kõige kergem teha (pana koonust maha) ning samas see on ju üsna väsinav (ja ärritav) harjutus. Kunagi trennis (oktoobris) ma korra panin märgina mitte koonust, vaid selle madala jalgpalli märki, mis on u. 5 cm kõrge, mida tavaliselt kasutan peatuste märkimiseks. Sellest piisas nüüd, nagu ilmus täna, et Winnie hakkaks "varastama". Trenni eesmärgiks oli muideks ainult kiiruse suurendamine (otsustasin haukumist ignoreerida. Varem Winnie haukus ainult "ringi" käsu peale, siis vahetasin käsu. Nüüd ta haugub ka käsu "min...

Mul on täielik läbipõlemise sündroom. Ma ei suuda ja ei viitsi koera treenida. Kui mind mitte sundida, siis ei teeks midagi, tööl ka ei käiks. Asi on osaliselt seotud sellega, et viimast 3 aastat töötan ma 7 päeva nädalas ilma puhkuseta, mul ei olnud selle aja jooksul veel mitte ühtegi vaba päeva. Teiseks on asi ka selles, et aasta oli raske nii materiaalselt, kui ka moraalselt (päris palju võistlemist), ning minu jaoks aasta tipp (ja aasta lõpp) olid SK Meistrikad. Peale seda, et need said läbi, ma tunnen ennast nagu katki läinud õhupall. Minus ei ole enam energiat, särtsu, hullumeelsust ja motti. Jah, tuleb veel üks võistlus agilitys (Tartus), ma ei viitsi temaks ettevalmistuda (kuid peaks, kuna see on meie Winniega esimene võistlus A2s). SKs hakkame võistlema alles uues aastas (arvatavasti TAKO talverika I etapil juba), ikka VÕI klassis, kus ma tahaks viimast korda esimest järku saada ning edaspidi võistelda EVÕIs. Noh ehk näis. Aga selleks, et I järku saada, peaks vist trenne tegem...

Iga bordercollie unistus :))) Kõigepealt AG trenn (serpentiinid), siis SK trenn (EVÕI ruut, suunatud toomine, puuhantel üle tõkke, metalhantel, kaugjuhtimine) ja õhtul lisaks veel näituse trenn Luisega :) Eksil kah vedas, kuna ta oli kaasas ning sai Winnie koos jalutada ja minuga mängida, isegi väikesel kõrgusel tõket hüppata ja ümber tiiva "ringi" tegemist harjutada. Eksil on naeratav nägu peas, ausõna.

Kompenseerimas trennide puudust ja palavat suvi viimasel ajal hakkasin rohkem koertega jalutama (ma pean silmas mitte majade vahel jalutamist, vaid normaalset, pikat, rasketel pindadel jalutamist). Näiteks üks minu lemmikvariantidest on selline: koerad pannakse autosse, sõidetakse Tallinnas Loomadehoiupaigast mööda märgini "Koerte ujumiskoht" (ha ha, olge ettevaatlikud, enamasti seal seisavad päris agressiivsed kalamehed, kes vist ei oskagi lugeda), seal ma pargin auto ja võtan sellest toredast ujumiskohast vasakule, kruusateed mööda otse kuni vasakul lõpeb mets ning keeran vasakule, kõnnin koertega täpselt diagonaalist metsa ja põllu vahel kuni järveni, seal jätan järve äärt vasakul ja kõnnin metsa servas lõpuni :) Umbes nii: View Jalutuskäik in a larger map

Lauluväljakul, kell 15.00-15.45. - puuhantel üle tõkke, metallhantel üle tõkke (tagasi hüppamine + tagasi kiirus); - kõrvalkäimine (puhtuse peale) - ruutu saatmine (EVÕI) - pulgad. Ilm oli imeilus, seega plats oli väga raske. Ta oli väikeste kollaste ja punaste puulehte ning päikeseliste-varjuliste kohti täis. Oli huvitav vaadata, kuidas koer mõtleb, kus on hantel, kus on ruut, kus on pall ja kus on pulgad (ehk mitte puulehed).

Täna trennis proovisime joosta MMi rada - ehk selle aasta MMi kõige raskem rada oli maksidel meeskondlik hüpperada. Hea video Silvia ja Bu sooritusest: Kui hiljem ilmusid videod, sain teada, et see rada, mida meie ehitasime, kogemata oli mitu korda raskem, kui MMi rada tegelikkuses :)))

Maria tegi väga lahedat videot meie suvistest võistlustreeningutest (minu lemmikkoht on see, kus Juss stardib - kuidas ta "lainetab" :))).