Esimest korda hindasin soojas agilityhallis talvel :) Kui astusin halli sisse, esimese asjana märkasin platsil töötava kohtuniku - viimasel oli T-särk seljas :) Shokk on õige sõna :) Veel üks selle halli eripära on aknad. Täpselt seal, kus istuvad sekretärid. Nii et mina ei näinud, mida nad mulle näitavad (oli kokkulepe, et annavad märku, millal ma tohin järgmist võistlejat vilistada starti). Täitsa pekkis. Ei meeldi mulle aknad. Uus kogemus: kohe registreerimise alguses oli määratud nn varukohtunik. Ja kui hiljem avastati, et starte on palju, siis varukohtunik võttis endale peal ühel päeval A1 klassi ja teisel päeval A2 klassi. Seda süsteemi võiks ka Eestis hakata kasutama.