Eile peale AG trenni meil vedas ning me saime AG hallist teha koos Anne Rikaga istmusel ja lamamisel püsivust. Winnie oli väga tubli, v.a. see, et lamamisel keeras ennast puusaasendisse, sest me oleme varjes mitte otse sirgel, vaid paremal küljel. Seda peab siis eraldi harjutama. Ma isegi mõtlesin välja, kuidas. Täna võtsin Winniet esimest korda välja tõsise trenniga, ehk kaasas olid hantlid ja koonused :) Esimene, mis oli lausa naljaks, et kõik töö, mis oli enne sügist väljas tehtud, on ununenud - ei ole enam seda kontakti, koer tõsimeelselt ei saa aru, et me ei ole jalutuskäigul. Kõrvalasendi ja kõrvalkõnnimise lihvimine natukene aitas. Kuid kõige suuremaks probleemiks, loomulikult, olid koonused, neid ta märkas kohe, kui autost välja tuli. Nii, et võitlesime sellega kõrvalsammudega ning lõpuks oli ta kah saadetud teise suunda puu- ja metallhantli jargi. Nii, kui ta unustas koonesid ära, siis ma keerasin näoga ruudu poole ja ütlesin "vaata". Ruut asus päris kaugel (33 sammu...